Uudised

Wõro alustab kanalihaga

30.10.2009

Atria Eesti kontserni kuuluv Vastse-Kuuste lihatööstus alustab esimese traditsioonilise lihatööstusena Eestis kanalihatoodete tootmist.

Atria Eesti juhataja Kaido Kaare sõnul näitavad tarbijauuringud vähest konkurentsi linnuliha turul. “Toome Wõro kaubamärgi all punase liha kõrvale linnuliha, kuna tarbija ootab valiku laienemist ja on meie hinnangul valmis uue pakkuja tulekuks. Liigume sammhaaval, kuid pikas perspektiivis on meil tõepoolest plaan olemasolevatele tegijatele väärilist konkurentsi pakkuda,” märkis Kaare.
“Kevadel rääkisime ümberkorraldustest Vastse-Kuuste tööstuses, tänaseks on osa tootmisest kohandatud linnuliha tarbeks, samas jätkame tehases ka teiste traditsiooniliste, sealhulgas jõulutoodetega,” sõnas Kaare.
“Võrreldes punase lihaga on kana tervislikum, odavam ning tihti ka lihtsam valmistada – prognoosime nelja-aastases perspektiivis linnulihatoodete tarbimise kasvu ca viiendiku võrra,” lausus Kaare.
Wõro uued olulisemad kanatooted on suitsutatud kanatükid, broiler, reietükk, filee ja broilerist lihavalmistised. Wõro tooted sisaldavad Omega 3 rasvhappeid ning on pakendatud uudsetesse pakenditesse.
Wõro pakendab suitsutatud ja küpsetatud kanaliha vaakumpakendisse, pindmaitsestatud kanaliha fooliumkarpi ning marineeritud kanaliha küpsetuskarpi.
Toormena kasutab Wõro Soomes kasvatatud linnuliha, mille tootmisstandardid on võrreldes Eesti omadega kõrgemad. Soome on broilerikasvatuses ja hügieenis Euroopa üks juhtivaid riike.
Atria omandas möödunud aasta juunis ASi Wõro Kommerts ja ASi Vastse-Kuuste Lihatööstused. Valga Lihatööstus kuulub alates 2005. aastast Läänemere suurima lihatööstuskontserni Atria Grupp koosseisu.
Atria on Lõuna-Eesti üks suuremaid tööandjaid, kontserni Valga, Võru ja Vastse-Kuuste lihatööstustes ja seafarmides töötab kokku 600 inimest. Wõro, Maks & Moorits ning VK kaubamärgid omavad Eesti lihatoodete turust ligi neljandiku, olles turuliidrid suitsuvorstide, sinkide ja grillvorstide tootegruppides.
Atria kontserni käive ulatus möödunud aastal Skandinaavias, Venemaal ja Balti riikides kokku 1,4 miljardi euroni.