Lihatööstused hakkasid tegema kunstlike lisaaineteta viinereid

Ilmselt viimasel ajal palju kõlanud E-ainete teema tõttu on lihatööstused asunud välja töötama kunstlike lisaaineteta viinereid ja vorste. Esimesed pääsukesed on juba poelettidel.

“Loen pakendilt koostist ja valin suurema lihasisaldusega viinerid,” tunnistab kolme lapse ema Kadri Sada. Tema kaksikutest poegadele Markile ja Laurile meeldivad Talleggi Klaabu lihaviinerid, mille lihasisaldus on 67% ja mis ei sisalda maitsetugevdajat naatriumglutamaati E 621. Samas on neis kasutatud säilitusainet naatriumnitritit tähisega E 250.
“Nüüd leiab poest ka juba selliseid viinereid, kus pole sees tervet rida E-sid ehk kunstlikke lisaaineid,” rõõmustab kolme lapse ema.

Atria Eesti tõi sel kuul poelettidele Lastekas.ee Interneti-keskkonnast tuntud multikakangelase Jänku-Jussi sarja kuuluvad viinerid ja keeduvorsti, mis on nüüd kunstlike maitse- ja säilitusaineteta.
Atria tootejuhi Arnika Ambose sõnul kasutavad lihatööstused reeglina säilitusaineid (E 250) ning lõhna- ja maitsetugevdajaid (E 621). “Uues lastele suunatud sarjas lisame tootele vaid naturaalseid lisaaineid, kuid maitseomadused on jäänud endiseks,” märgib Ambos.
Kui tavaliselt on keeduvorstides ja viinerites soola kuni kaks protsenti, siis Jussi lastetoodete soolasisaldust on vähendatud ning see ulatub kõigest 1,4 protsendini. Seevastu on suurendatud lihasisaldust, mis ulatub nii keeduvorstis kui viinerites 62 protsendini.
Ambos tunnistab, et Eesti turul on mõned E-aineteta viinerid, kuid nemad toodavad esimesena lausa sarja. Praegu kuuluvad Jussi lisaaineteta sarja keeduvorst, grillviinerid ja kooritud viinerid, kuid tulevikus on plaanis tootevalikut laiendada.
Taimeekstraktid tagavad viinerite roosa värvi
Oskar Lihatööstus hakkas kunst-aineteta lihaviinereid tootma mullu sügisel.
“Inimesed tahavad selliseid tooteid aina rohkem ja rohkem saada,” tunnistab Oskari tootmisjuht Rein Visk.
Lihaviinerite tootmismaht on praeguseks lausa kümme korda kasvanud. Visk ütleb, et teatud tarbijad on neil viineritel olemas, kuigi hind on odavate viineritega võrreldes kuni kolm korda kõrgem.
Põhjuseks on ühelt poolt rohkem kui 80protsendiline lihasisaldus. Teisalt aga looduslikud taimeekstraktid, mida kasutatakse liha punase värvuse tagamiseks. Tavapäraselt muutub ju punane liha keetmisel halliks ja isuäratava roosa värvi saamiseks lisatakse viinerisegusse nitriteid. Looduslikud taimeekstraktid on keemilistest kallimad, kuid aitavad säilitada punast värvi, nii et see ei kao ka kuumtöötlemisel. Seetõttu on nitritivabad viinerid ilma värvaineid lisamata kena roosat tooni.
Suveks plaanib Oskar Lihatööstus müüki saata E-aineteta grill-lihad ja väljatöötamisel on ka singid.
Rein Visk arvab, et inimesed ei ole E-ainete osas piisavalt haritud ja seetõttu kardetakse kõiki E-sid, kuigi E-tähis on ka näiteks hapnikul ja lämmastikul, mida hingame iga päev õhuga sisse.
“E-ained võeti kasutusele, et toit ei rikneks,” selgitab Visk. “Riknenud toit on siiski kõige ohtlikum ja toidumürgitused võivad lõppeda letaalselt.”
Ka Talleggi äridirektor Margus Venelaine on sama meelt. “Kunstlike lisaainete olemasolu või puudumine on kindlasti mõnevõrra ülehinnatud ja müstifitseeritud teema,” märgib ta. “Kõik E-ained ja nende kasutamise määrad on analüüsitud ja rangelt toiduohutuse seisukohast reguleeritud.”
Toidukonkursil palju lisaaineteta tooteid
Tallegg on pööranud tähelepanu eelkõige lihatoodete rasva- ja soolasisalduse vähendamisele. Nende Klaabu lihaviineris on soolasisaldus piiratud 1,5 protsendini, nii et selle tunnistas südametervislikuks tooteks isegi Eesti Südameliit.
Venelaine tunnistab, et Klaabu müügiedu on esialgu mõõdukas ja jääb kümnetes kordades alla näiteks Talleggi Viineri müügile. Samas on müügimaht järjest tõusnud ja lapsevanemad leiavad Klaabu viineri poest üles. Talleggi äridirektor loodab, et konkurents laiendab lisaaineteta lihatoodete valikut, nii et nende osa turul muutub tasapisi arvestatavaks.
Meie suurim lihatööstus – Rakvere lihakombinaat – ei paku veel kunstlike lisaaineteta viinereid ja vorste. Turundusjuht Liina Jaansoni sõnul oleksid need tooted tarbija jaoks liiga kallid.
“Lisaks tuleb igasuguste asenduste puhul arvestada ka võimalike maitsemuutustega, sest komponentide vahetamine ei pruugi võimaldada harjumuspärase maitse ja värvuse säilitamist,” selgitab Jaanson. Samas kinnitab ta, et Rakvere lihakombinaadil on käsil mitmete n-ö E-vabade uute toodete arendamine.
Eesti parima toiduaine konkursi hindamiskomisjoni juhi, Tallinna tehnikaülikooli toiduainete instituudi toiduteaduse õppetooli juhataja professor Raivo Voki sõnul oli tänavu konkursil väga palju lisaaineteta tooteid, kus ei ole kasutatud säilitusaineid ega ka toiduvärve.
“See on kõnekas fakt, et toiduainetööstused liiguvad tervislikkuse suunas,” hindab Vokk. “Paljudes lihatoodetes on loobutud maitsetugevdajast naatriumglutamaadist ehk E 621st.”
Maaleht
15.aprill 2010