Parimad Jõulutooted 2010 FoodFestilt

Tallinn FoodFest valis pagari-, lihatoodete, õlu ja hõõgveini seast Eesti parimad jõulutooted

Tallinn FoodFesti külastajate osalusel valiti kolme messipäeva jooksul pimetesti käigus Eesti parimad jõulutooted pagari-, lihatoodete, õlu ja hõõgveini kategooriates, teatas ürtuse pressiesindaja. Konkursil võistlesid 48 lihatoodet, 16 pagaritoodet, 7 hõõgveini ja 6 õlut.
Jõulutoode 2010 võitjad parima lihatoote kategooriates on järgmised:
Verivorst – Rannarootsi Päkapikuvorst peekoniga lambasooles, Maag Lihatööstus
Verikäkk – Kahe peki verikäkk, Oskar LT AS
Jõuluvorst – Ahjuvorstikesed juustuga, AS Nõo Lihatööstus
Sült – Wõro kanalihasült, Atria Eesti AS
Pasteet, pate – Juubeli pasteet, OÜ Otepää Lihatööstus Edgar
Jõulupraad – Ahjupraad koorekastmes, Uvic AS
Üllatustoode – Toorsuitsu salaami Baltic, Oskar LT AS
Jõulutoode 2010 võitjad parima pagaritoote kategooriates:
Jõululeib – Fazeri must jõululeib, Fazer Eesti AS
Keeks – Jõulusai, AS Hallik
Üllatustoode – Meekook, AS Eesti Pagar
Piparkook – Lider Artur Õhukesed piparkoogid, NP Foods Eesti OÜ
Parim jõuluõlu – Jäägriõlu, AS Viru Õlu
Parim hõõgvein – Blossa Glögi, Altia Eesti AS

Kõiki tooteid hinnati pimetesti põhimõttel ja järgnevate kriteeriumite alusel: lõhn, maitse, sisu või konsistents ning välimus. Hindajale esitati korraga kõik osalevad, samasse kategooriasse kuuluvad tooted ja paluti avaldada omapoolne arvamus hindamislehel. Lihatooteid hindas 1126, pagaritooteid 683, hõõgveini 247 ja õlut 286 külastajat. Kokku võttis Jõulutoodete hindamisest osa 2342 messikülastajat.
Parima Jõulutoote konkursi korraldajaks oli Profexpo OÜ.

31.10.2010
EPL

 

Wõro kanalihasült valiti parimaks jõulusüldiks

Oktoobri lõpus toimunud toidumessi FoodFest külastajad valisid Jõulutoode 2010 võistlusel lihatoodete kategoorias parimaks süldiks Wõro kanalihasüldi. 

Mugavas 300 grammises plastkarbis sült sisaldab 40% kana- ja broileriliha, olles seetõttu figuurisõbralikult taine ja väherasvane (rasvu 1g). Toode ei sisalda säilitusaineid ning on lauale panekuks kõlblik kümne päeva jooksul.
28.-30. oktoobril 2010 Tallinn FoodFesti külastajate osalusel valiti kolme messipäeva jooksul pimetesti käigus Eesti parimad jõulutooted pagari-, lihatoodete, õlu ja hõõgveini kategooriates. Konkursil võistlesid 48 lihatoodet, 16 pagaritoodet, 7 hõõgveini ja 6 õlut. Kõiki tooteid hinnati pimetesti põhimõttel ja järgnevate kriteeriumite alusel: lõhn, maitse, sisu või konsistents ning välimus. Lihatooteid hindas kõige rohkem külastajaid, kokku 1126 inimest.

Sinkide tarbimine pole kukkunud

Turu-uuringufirma AcNielseni andmetel on viimase aasta jooksul sinkide tarbimine püsinud stabiilne, paar protsenti on kukkunud hoopis keeduvorstide müük

Wõro, Maks ja Moorits ning VK kaubamärke ühendava Atria Eesti turundusdirektor Rene Kiisi sõnul prognoosisid tootjad aasta tagasi tõusu just keeduvorstidele. „Tarbija on käitunud oodatust vastupidiselt ning pole loobunud kallimast tootest – singist,“ märkis Kiis.

„Singid on lihatööstustele traditsiooniliselt üks olulisemaid tootegruppe, mahuliselt annavad nad küll keeduvorstidest vähem, kuid nad on tööstustele nn esindustooted,“ sõnas Kiis.

Wõro, Maks ja Moorits ning VK sinkide müük on võrreldes möödunud aastaga kasvanud kümme protsenti. Atria turuosa leivapealsete ehk keedu- ja suitsuvorstide, sinkide ja pasteetide tootegrupis moodustab AcNielseni andmetel 19 protsenti.

Atria Eesti on suuruselt teine lihatööstus Eestis, mille kaubamärgid Wõro, Maks & Moorits ning VK omavad Eesti liha ja lihatoodete turust viiendiku. Atria on üks kahest lihatööstusest Eestis, kes omab kogu tootmistsüklit alates tooraine kasvatamisest kuni valmistoodeteni. Ettevõte kasutab oma toodetes kohalikku toorainet, mis pärineb Atria enda seafarmidest Lõuna-Eestis ja Läänemaal, kus kasvab aastas üle 70 000 sea.

Lisainfo: Rene Kiis, Atria Eesti turundusdirektor, 50 52 090

Vaakumpakend: kui palju vett me singi ja viinerite pähe ostame?

Tihti tuleb singi või viinerite vaakumpakendit avades sealt kõigepealt vedelik välja valada

Kui palju me oma väärtuslikust singipakist siis kanalisatsiooni kallame ja kuidas see maitset mõjutab?

Käärisime aga käised üles ja asusime toimetuse kööginurgas asja selgitama. Kõigepealt kaalusime iga toote enne pakendi avamist üle, seejärel võtsime sealt viinerid või singitüki välja ja valasime välja ka vee. Kuivatasime köögipaberiga nii toote kui ka pakendi seestpoolt ja kaalusime mõlemad uuesti üle. Nüüd oli meil kaks tähtsat näitajat – toote kaal koos veega ja ilma selleta. Siis polnud enam muud kui arvutada välja, kui palju on vett 100 grammis tootes.
Katse tegime toitumisnõustaja Helen Sõbra juhendamisel ja kontrolli all. See, et pakendil märgitud netokaal ja meie saadud toote kaal grammi täpsusega ei ühti, on tema sõnul normaalne, kuna tööstuslikul tootmisel juhtub ikka, et mõni viiner on kergem ja mõni raskem, aga pakki pannakse neid kindel arv.

Mida rohkem vett, seda vähem üldjuhul punkte

Kontrollimaks, kas ujuv sink maitseb kuivast ka kehvemini, jätkus katse pimetestiga. Selles osales kaheksa lihalembest ajakirjanikku ja maksimaalselt võis üks toode koguda 80 punkti. Kui parimaks tunnistatud sink välja arvata, siis kippus kehtima seaduspärasus, et mida rohkem vett, seda vähem punkte.
Tõele au andes tuleb tunnistada, et mõni varasem viinerivihkaja lubas tulevikus isegi paari toodet ostma hakata.

Saaremaa kuumsuitsu-seakaelaliha
1,96 g vett, 62 punkti
304grammine tükk maksis 37 kr 39 s
kilohind 123 kr
100 grammis 1,96 g vett ja 98,04 g toodet
Koostis: sealiha (83%), joogivesi, keedusool (maks 3%), stabilisaator E451, glükoos, lõhna- ja maitsetugevdaja E621, paksendaja E407a, antioksüdant E301, lõhna- ja maitseained, säilitusaine E250
Kõik ostaks!
+ Taine sink, loomulik välimus. Ilus roosa läbikasvanud liha. Hea sitke koostis, mitte liiga kiuline. Lõikepind sile ja taine. Mõnus maasuitsuliha lõhn. Mõnusalt mahe. Väga mahlane, parajalt maitsestatud, natuke krõmpsuv. Kergelt suitsune, leivaga super! See on sink, mida ostaks. Ideaalne inglise hommikusöögiks. Minu tänase testi lemmik!
? Võiks olla tugevam maitse. Tsipa soolane. Liiga hele.

Vastse-Kuuste ribi, kondita
0,16 g vett, 52 punkti
314grammine tükk maksis 26 kr 3 s
kilohind 82 kr 90 s
100 grammis 0,16 g vett ja 99,84 g toodet
Koostis: sealiha (71%), joogivesi, keedusool (maks 3%), stabilisaatorid: toidufosfaat, karrageen, maitseained, antioksüdant: naatriumisoaskorbaat, säilitusaine: naatriumnitrit
6 ostaks, 2 mitte
+ Eheda maasingi välimusega. Mõnus läbikasvanud liha. Hea tugev hammustada. Mahe kodusingi lõhn. Mõnus kamar – krõmpsuv ja näritav. Hea suitsumaitsega. Kui pekki ei karda, maitseb väga mõnusasti. Hea muna praadida või õlle kõrvale näksida.
? Puhtalt välimuse pärast ei ostaks – rasvane. Ei mingit kaubanduslikku välimust. Suht maitsetu. Eelistaksin taisemat sinki. Pekki võiks vähem olla.

Maksi & Mooritsa Kodune sealihasink
0,55 g vett, 43 punkti
367grammine tükk maksis 36 kr 30 s
kilohind 98 kr 90 s
100 grammis 0,55 g vett ja 99,45 g toodet
Koostis: sealiha (86%), joogivesi, keedusool (maks 2,5%), stabilisaatorid E 450, E451, E452, E407, lõhna- ja maitsetugevdaja E621, antioksüdant E316, säilitusaine E250
4 ostaks, 4 mitte
+ Mõnusalt taine. Isuäratavalt suitsupruun. Mõnus ja mahlakas maitse. Parajalt soolane. Märksa parema maitsega, kui lõikepinna järgi oleks eeldanud. Korralik pidulaua sink, ilusa värvi ja ühtlase lõikepinnaga.
? Naljakad õhuaugud lõikepinnal nagu juustul. Puisevõitu. Liiga sitke struktuur. Võiks pehmem olla, viilud tuleb kindlasti õhukesed teha. Lõhnatu, aroom ainult aimatav. Singi maitset pole. Järelmaitse ebameeldiv. Õrn kõrvalmaitse.

Pere suitsu-kaelakarbonaad
0,82 g vett, 42 punkti
306grammine tükk maksis 30 kr 26 s
kilohind 98 kr 90 s
100 grammis 0,82 g vett ja 99,18 g toodet
Koostis: sealiha (88%), joogivesi, keedusool (maks 3%), stabilisaatorid: E450, E451, E452, glükoos, lõhna- ja maitsetugevdaja E621, paksendaja E407, antioksüdant E301, säilitusaine E250
5 ostaks, 3 mitte
+ Täna testitutest kõige isuäratavama välimusega. Kena taisingile omane välimus. Ilus läbikasvanud liha. Lõigates kipub küll lagunema, aga hamba all parajalt sitke ja mõnus. Kutsuv suitsulõhn. Soola parasjagu.
? Liiga tihke. Liiga tugev suitsuaroom, lihalõhna pole ollagi. Meenutab pigem vorsti, mingit singile omast maitset pole. Liiga soolane. Pigem kerge suitsulõhnaga keedetud liha. Soolakas.

A-Vorsti sea ribiliha, kondita
2,5 g vett, 36 punkti
275grammine tükk maksis 26 kr 95 s
kilohind 98 kr
100 grammis 2,5 g vett ja 97,5 g toodet
Koostis: sealiha (85%), joogivesi, sool (2,8%), stabilisaator E450, maitsetugevdaja E621, antioksüdant E316, säilitusaine E250
2 ostaks, 6 mitte
+ Ilus roosa. Kuigi välimus pekine, sobiks samas ideaalselt ühepajatoitu. Kerge suitsulihalõhnaga. Mõnusalt soolane. Kodune maitse.
?Palju pekki, lõigates kipub lagunema. Tõeliselt ebameeldiv lõhn. Kui välimus tõotas mõnusat suitsulõhna ja -maitset, siis tegelikult polnud kumbagi. Hullult soolane ja rasvane.
……………..
Eha Laanepere
Õhtuleht 18.09.2010

Sajandivanune Valga lihatööstus pidutses sajaga

Eesti vanim Valga lihatööstus sai 100-aastaseks. Pidu peetigi möödunud sajandi alguse stiilis

Valga Lihatööstus tähistas oma 100. juubelit ning õnnitlusi oli tulnud üle andma Põhjamaade ühe suurima toiduainetööstuse Atria kontserni juht Matti Tikkakoski.
Ettevõtte poolt saadetud videousutluses ütleb Tikkakoski muu hulgas, et näeb paar aastat kestnud majanduskriisi järel Eesti ja ka Venemaa turu taastumist.
Atria kontsern tegutseb Skandinaavias, Baltimaades ja Venemaal.
Atria ostis 2005. aastal Eestis Valga Lihatööstuse ning 2008. aastal Wõro ja VK tööstused. Tänaseks on Atria Eestis suuruselt teine lihatööstus ja seakasvataja.
Atria kontserni käive ületas möödunud aastal 20 miljardit krooni.

Vaata Matti Tikkakoski intervjuud Delfi majanduse lehel


Atria kontserni tegevjuht Matti Tikkakoski ja põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Vaata ka Reporteri videost, mis kohapeal toimus!

Wõro, Maks & Moorits ning VK kahekordistasid Einevorstides turuosa

Turu-uuringufirma AcNielseni värske uuringu andmetel kasvatas Wõro, Maks & Moorits ning VK kaubamärke ühendav Atria Eesti juunis ja juulis oma turuosa grillvorstide, viinerite, sardellide ja verivorstide grupis kokku 21 protsendini, mis on kaks korda enam kui kevadel.

Grillvorstide segmendis ulatus Atria Eesti turuosa 31 protsendini. Atria on püsinud viimased aastad grillvorstide turuliider.
Uuringu alusel, grillvorstide tarbimine on vähenenud viie protsendi võrra ja keskmine hind langenud lähes kümme protsenti võrrelduna eelmise suvega.
Grillvorstid annavad kogu suvetoodete turust ca 40 protsenti ja marineeritud lihad – šašlõkid, ribid, muud suvelihad – ca 60 protsenti.
Enimmüüdud grillvorst Eestis on juba mitu viimast aastat Maks & Mooritsa Mahedamaitseline grillvorst, müüdumate hulgas on ka suure lihasisaldusega VK Toored grillvorstid ning hinnaklassilt soodsam Wõro Tõmmu juustuga.
Toiduliidu andmetel süüakse Eestis ühe inimese kohta aastas 35 kilogrammi sealiha, mis on keskmisest Euroopa elanikust 6,7 kilogrammi võrra vähem. Viimastel aastatel on liha ja lihatoodete tarbimine kasvanud.
Atria Eesti on suuruselt teine lihatööstus Eestis, mille kaubamärgid Wõro, Maks & Moorits ning VK omavad Eesti liha ja lihatoodete turust viiendiku. Atria on ka üks kahest lihatööstusest Eestis, kes omab kogu tootmistsüklit alates tooraine kasvatamisest kuni valmistoodeteni. Ettevõte kasutab oma toodetes kohalikku toorainet, mis pärineb Atria enda seafarmidest Lõuna-Eestis ja Läänemaal, kus kasvab aastas üle 70 000 sea.

Atria mängib täna oma sigadele muusikat

Täna, 1. septembril oma 100. juubelit tähistav Atria kontserni kuuluv Valga lihatööstus laseb terve päeva oma farmides üle Eesti kümnetele tuhandele sigadele muusikat, play-list koosneb peamiselt klassikalisest muusikast.

„Siga on tark loom, kes peab lugu puhtast keskkonnast ja heast toidust. Välismaal tehtud sarnased eksperimendid farmides näitavad, et siga ei ütle ära ka maitsekast ja stressi vähendavast muusikast,“ sõnas Atria Eesti turundusdirektor Rene Kiis.
„Stiilide ja esinejate valik on meil lai, seega saame ülevaate ka sigade eelistustest ning pole välistatud, et näiteks stressivaba kasvatust edendavas Linnamäe Heaolu eksperimentaalfarmis jätkame muusika mängimist igapäevaselt,“ märkis Kiis.
„Valga lihatööstuse juubeli raames oleme juba teinud või plaanime teha üritusi oma klientidele ja töötajatele ning põhjendamatu oleks unustada ka seafarme, millele lihatööstused tuginevad,“ lausus Kiis.
„Lisaks on sel aastal Toiduliidu eestvedamisel palju pühendatud sealiha temaatikale, loodame, et ka meie aktsioon väärtustab eestimaist loomakasvatust,“ ütles Kiis.
Kontserti on võimalik 1. septembril otseülekandena jälgida Läänemaal asuvast Linnamäe farmist aadressil http://www.maksjamoorits.ee/
Atria omab Eestis kokku 5 seafarmi – Linnamäel Läänemaal, Palamuse Jõgevamaal, Teedla Tartumaal, Saverna Põlvamaal ja Savikoti Viljandi maakonnas.
Alates 2005. aastast on Atria investeerinud loomakasvatusse üle 150 miljoni krooni, millest enamus on läinud Palamuse ja Teedla uuendamiseks ning Linnamäe Farmide ostuks Läänemaal.
1910. aastal alguse saanud Valga Lihatööstus on vanim ühes kohas tegutsenud lihatööstus Eestis. Tsaariajal kohaliku tapamajana alustanud lihatööstus kasvas üheks suurimaks omas valdkonnas nõukogude aja lõpul. Atria omandas Valga Lihatööstuse 2005. aastal, kaks aastat tagasi ühinesid kontserniga Wõro ja Vastse-Kuuste.
Valga lihatööstuse vedamisel on lihatoodete jaeturul toimunud ka kaks pakendirevolutsiooni – 2002. aastal võeti esimesena Eestis ja kogu Baltikumis kasutusele skin-pakendid ning 2007. aastal taassuletavad pakendid viilutatud lihatoodete pakendamiseks.
Atria Eesti on suuruselt teine lihatööstus Eestis, mille kaubamärgid Wõro, Maks & Moorits ning VK omavad Eesti liha ja lihatoodete turust viiendiku. Atria on ka üks kahest lihatööstusest Eestis, kes omab kogu tootmistsüklit alates tooraine kasvatamisest kuni valmistoodeteni.

Orto juht: ketid eelistavad kindla peale minevaid tooteid

Eestimaiste kosmeetikatoodete tootja Orto juht Gunnar Laas tõdeb, et uue toote jaekauba sortimenti saamisel on kindla peale minek olulisim, mis tähendab, et turundustugi sageli olulisemgi argument kui toote innovaatilised omadused

Intervjuu Gunnar Laasiga.


Kui raske on olnud pääseda oma toodetega viide suuremasse ketti ja kas mõnda neist on tulnud teistest rohkem veenda?


Ma arvan, et üldjoontes on nõuded tootele ja tootega kaasnevale kõikides kettides samad.
Küsimus on üksikutes nüanssides. Oluline on, kas arendustöö tulemusena valmiv toode vastab jaeketi ootustele või mitte. Siin aitab väga palju n-ö jaekaupmehe toolil istumine, teades, millised on jaeketi strateegia ning sortimendi otsuste tegemise kriteeriumid.
Eesti tootjate eelis on see, et teatakse kohalikke olusid, ollakse samal turul ka tarbija rollis, seega turutunnetus kokkuvõttes tugevam kui rahvusvahelistel brändidel. Hea turutunnetus annab eelise võimalikud stsenaariumid läbi mängida nii võimaliku distributsiooni kui müügimahu ootuste suhtes.
Kiirelt kasvaval jaekaubandusturul tuli uute turule tulevate toodetega vähem tööd teha. Nüüd, kus kaubanduse mahud pigem nullkasvuga, on situatsioon teine. Näiteks aastal 2005 tõi Orto Eesti jaeturule turule 24 uut toodet, aastal 2009 neli toodet. Tootearenduse protsessid kosmeetika on pikaajalised ja kallid, seega uue tootesarja või 3-4 erineva tootega turul läbikukkumine on ettevõttele äärmiselt kulukas.
Siin tõuseb oluliseks jaeketi ja tootja vaheline koostöö. Pole mõtet arendada tooteid, mis tootja endi silmis võivad olla innovaatilised ning vajalikud, kuid millega tootja jaekaubanduse “raamidesse” ära ei mahu.

Kas tunnetate välismaiste kettide puhul, et eestimaisus on sortimenti pääsemisel argument?


Kettidel tuleb kindlasti eestimaste tootjatega arvestada Lõppkokkuvõttes on nii Rimi kui Maxima kliendid Eesti tarbijad oma väljakujunenud ostuharjumustega. Ja suure tõenäosusega Eesti tarbja väga palju Leedu leiba ja Läti jäätist ei osta. Samamoodi oleks meil, Eesti tootjal, riskantne äriplaani teha eesmärgiga võtta 1-2 aastaga kuni 10% Läti kosmeetikaturust.
Toiduainetetööstuses on eestimaise toote osa juba ajalooliselt oluliselt suurem kui kosmeetika ja tarbekeemia osas. Kui vaadata kogu jaekettide müügistruktuuri, siis on selge, et Eesti toiduainetööstuse hääl kostab seal tunduvalt kõvemini kui jaekaubandusse müüvate Eesti keemia ja kosmeetika tööstuse ehk kolme-nelja ettevõtte oma. Viimased on suuremalt pildile saanud viimasel viiel aastal tänu aktiivsele tootearendusele.
Kohaliku tootja eelis on paindlikkus. Hea näide on see, erakordselt sääskederohke
aasta, kus meil õnnestus tänu paindlkkusele ja konkurentide tarneviivitusele sääsetõrjesarja PLIX müügimahtu juuni lõpu seisuga kasvatada 2,6 korda, võrreldes kogu eelmise hooajaga. Ja pool suve on alles ees!
Kokkuvõtvalt arvan, et keti omanike päritolu ei mängi sortimendi pääsemisel suurt rolli. Mängureeglid on kõigile ühed.

Kui suurt konkurentsi pakuvad teile sortimenti pääsemisel rahvusvaheliste suurkorporatsioonide analoogsed tooted?


Kui vaadata meie tooteporfelli tuumikut, siis distributsiooni ja tükimüügi arvestuses oleme paljudes kategooriates võrdsed või isegi paremas positsioonis võrreldes rahvusvaheliste brändidega.

Aga kui raske on uusi tooteid sortimenti lisada?


Mida aasta edasi, seda raskem. Esiteks on jaekaubanduse kiire kasvu aastad seljataga, kus kõik uus lennult haarati. Teiseks on ketid otsuste tegemisel muutunud kaalutlevamaks. Pigem eelistatakse nn kindla peale tooteid, millele tootja pakub turundustuge, millel on piisav käibekiirus ning mis tagavad ketile piisava müügitulu. On selge, et ega jaekett ise toodet n-ö heaks ei tee.
Palju määrab tootja poolt pakutav turundustugi, kui suures mahus ning kui süsteemselt oma brändide müüki toetatake – seda nii otsese turundusena jaekaubandusse kui ka brändi üldise tuntuse kasvu. Selles valguses kipub mõnikord toode oma väärtusega – tarbijalubadused, innovatiivsete tehnoloogiate kasutamine, kosmeetikasektori viimaste trendide toormaterjalide kasutamine – jääma teisejärguliseks, mis on iseensest kurb.
Üha suuremat rolli määravad sortimendis nn private labeli tooted, mis ahendavad tootjate võimalusi. Põhilise osa tootegrupi käibest annavadki peale turuliidrite oma kaubamärgi all olevad tooted.

Kui suureks peate kettidepoolset survet hinnakirjajärgsetele hindadele ning allahindlustele?


Hinnasurve on kasvanud eriti viimastel aastatel.

Toidutootjate sõnul püüavad ketid igal aastal sisseostuhinda langetada ja boonust mõne protsendi võrra tõsta. Kas ka teie puhul?


Ma arvan, et nii toidukaupmeeste kui kosmeetika- ja tarbekeemiat tootvate ettevõtete probleemid on samad ning taanduvad kuule punktile: esiteks koostöö kettide ja tootjate vahel, teiseks indikatiivsed müügimahtude kokkuleppimine, mis oleksid atraktiivsed nii tootjatele kui jaekettidele. Kolmandaks, pakutav sortiment ning selle distributeerimise võimalused jaeketis ning pakutav turundustugi. Viiendaks hankekindlus ja kuuendaks hind.

Kui sageli ja mis põhjusel on teie tooteid sortimendist n-ö välja visatud?


Käib loomulik sortimendi rotatsioon vastavalt toote elutsüklile, uute toodete lisandumisele tootearendusplaani ning müügiedu mitteomavate toodete väljaarvamine sortimendist. See on tootearenduse, jaekaubanduse turu üldiste arengute, tootmisprotsessi ja jaeketi koostööprotsessi loomulik osa.
Teiselt poolt on selge, et sortiment korrastub ja muutub vastavalt jaeketi strateegiale. Nn kodukaupluse valik ei saagi nii lai olla kui hüper- või supermarketis.
Kui vaadata erinevate uuringute tulemusi kosmeetikatoodete ostuharjumustest, siis valdav osa ostudest tehakse kas hüper- ja supermarketis või spetsialiseeritud kosmeetikapoodises. Vastavalt sellele kujuneb välja konkreetse jaeformaadi sortiment.
2-3 aastat tagasi olid ootused tarbimise arengute osas hoopis teised. Arvestades tootearendustsükli pikkust ja kettidesse sissemüügiperioode, nopitakse praegu nendel aastatel tehtud otsute vilju. Ilmselt on praegu lihtsam nendel tootjatel, kes mänginud läbi erinevaid stsenaariumeid, kelle valik on tasakaalustatum ning laiem katmaks riske, mis tingitud majanduse jahtumisest ning jaekettide otsustest.

Äripäev online
Kadri Bank
ajakirjanik

LOE LISAKS
Äripäev 16. juuli ” Sõltuvus jaeketist paneb tootja nööri mööda käima”

Milline on parim grillvorst?

Selgunud on lemmikuimad grillvorstid

Perioodil 13.05.2010-24.06.2010 “MILLINE ON PARIM GRILLVORST” toimunud tarbijamängus osutusid lemmikumimateks grillvorstideks:
1. VK Toored grillvorstid lambasooles
2. Wõro shashlõkivorst
3. Maks & Moorits Maitselt mahedad grillvorstid
4. Wõro Tõmmu juustuga
5. VK Keefiriga toorvorstid seasooles

Võitjad:
1. Hillar Margus
2. Triin Eomois
3. Aivar Kappet
4. Ülla Liivamägi
5. Eda Jõeleht
6. Anti Ehvik
7. Virve Brett
8. Maili Tannbaum
9. Riinu Mälk
10. Erik Valdmaa
11. Angela Zirk
12. Airon Järve
13. Virve Maivel
14. Ülle Raam
15. Katrin Nelk
16. Mari-Liis margus
17. Sven Saun
18. Marika Tiido
19. Mait Liiv
20. Hanno Teppo
21. Anna Joala
22. Alevtina Botsharova
23. Ain Karilaid
24. Heigo Orgusaar
25. Helen Siider
26. Julia Grintsina
27. Taivi Püssim
28. Andrus Raimets
29. Peep Jentson
30. Janek Bergmann
31. Tiiu Tammaru
32. Rommi Kirotbek
33. Piret Pent
34. Vootele Pihel
35. Laura Randoja
36. Marilis Miil
37. Sirje Kelgo
38. Eveli Raik

Ilusat grillisuve jätku!

ETK kampaania

Kampaania võitja selgunud

Perioodil 10.05.2010 – 24.06.2010 toimunud kampaania “50 000 EEKI PUHTALT KÄTTE” peaauhinna õnnelik võitja Arvi Arbeiter sooritas oma võiduostu Tartu Eedeni Konsumist.
Palju õnne!