Mad-Croc Rally Estonia

Mad-Croc Rally Estonia´ l pakuvad paremaid palu grillilt Wõro, Maks ja Moorits, VK lihatooted

Mad-Croc Rally Estonia partner ja ainutoitlustaja on Wõro, VK ja Maks & Moorits kaubamärke ühendav Atria Eesti. Toitlustust korraldab BBQ Catering, mille profikokkadest koosnev meeskond pakub pealtvaatajatele ning võistlejatele erinevaid grill- liha ja barbeque roogi.
BBQ Catering OÜ eestvedajaks on Riho Leppik, kes on 2004. aasta Euroopa barbeque meister ning kellel oli au olla üks peakokkadest 2009. aasta presidendi vastuvõtul.
Atria Eesti on suuruselt teine lihatööstus Eestis, mille kolm kaubamärki omavad Eesti liha ja lihatoodete turust viiendikku. Valikust võib leida üle 500 toote alates värskest maitsestamata lihast E- tehisainete vaba Jussi tootesarjani.
Ettevõte kasutab oma toodetes kohalikku toorainet, mis pärineb Atria enda seafarmidest Lõuna-Eestis ja Läänemaal, kus kasvab aastas üle 70 000 sea. Atria on üks kahest lihatööstusest Eestis, kes omab kogu tootmistsüklit alates tooraine kasvatamisest kuni valmistoodeteni.
Rene Kiis
Atria Eesti AS
Turundusdirektor

Toiduekspert: lahjat piima sobib juua küll

TTÜ toiduainete instituudi direktor Raivo Vokk vastab lugejate küsimustele

TTÜ toiduainete instituudi direktor Raivo Vokk ütleb lugejate küsimustele vastates muuhulgas, et koolipiima-projekti raames tarbitav 2,5%-lise rasvasisaldusega piim pole kasvavale noorsoole kahjulik. 
Mis ikkagi on meil poes müüdava piimaga? Miks meil tänapäeval poes müüdav piim ei lähe hapuks sel moe nagu on hapupiimaks hapnenud piim läbi ajaloo ja nagu hapnes ka poes müüdav pastoriseeritud pakipiim veel ka nõukogude ajal?
Joogipiima pastöriseeritakse, et ei läheks nii kiiresti hapnema jaoleks võimalik tarbijale müüa, seejuures säilitustingimustest kinni pidades. Vastupidiselt aga piima hapendades sõltub hapnemise edukus jupiimhappebakterite sisaldusest tootes. Samas pean ütlema, et ka 70-80-ndatel ei hapnenud poest ostetud joogipiim sama hästi kui talupiim.
Millal on võimalik poes lettide juures näha seletust lisaainete mõjust ja ka puuvilja-, juurvilja lettidel kõikide lisaainete ja väetiste nimistut, mida toodete kasvatamisel on kasutatud, samuti tervisekaitse tehtud teste jääkide sisaldusest?
Suitsupakkidele küll pannakse peale et kahjustab tervist! Samas igapäevanegi toit oma igasuguste keemiajääkide ja lisaainetega kahjustab pikaajaliselt tervist. Toidu tootmisel kasutatud lisaainete kohta on seadusandluse nõue nende esitamiseks märgistusel, nii et võimalikest ohtudest tarbijat teavitatakse. Lisaainete kasutamine on samuti reglementeeritud seadusandlike dokumentidega, kusjuures kasutatavus põhineb teadusandmetel.
Toiduga kokkupuutes olevate materjalide osas on kindlad nõuded, mida toidukaupade pakendamisel järgitakse. Nn ohtlikke plastmaterjale toiduga kokkupuuteks pole lubatud kasutada. Sooviks näha ka plastikaatide selgeid märgistusi, mis on ohtlik ja mis mitte nii väga ( plastid nr 1 kuni nr 7ni ) millest osad on rohkem kahjulikumad kui teised.
Jään vastuse võlgu, kuna pole kursis müügiorganisatsioonide arengusuundadega tarbija paremaks teavitamiseks. Siiski arvan, et selline info iga kauba juures on liigne. Tarbijale olulist informatsiooni valdab kaupluse töötaja, on võimalus ühendust võtta tootjaga, samuti saab tarbija interneti teel vajaliku info kätte. Näitena võin tuua kalades sisalduva dioksiini monitoringu tulemused, lisaainete nimistu ja lubatud kogused kasutamiseks erinevates toiduainetes ja palju muud, mis on interneti abil kättesaadavad kõigile.
Kas olete tutvunud uurimistöödega, kus tõendatakse, et näiteks maitsetugevdaja naatriumglutamaat (E621) või suhkruasendaja aspartaam (E951) on tervisele pika ajalisel ja pideval tarbimisel väga kahjulikud?
Tüsistused võivad halvimal juhul lõppeda alzheimeri või parkinsoniga. Ometi tuleb Eesti liha- ja kalatoodete hulgast lausa tikutulega otsida tooteid, kus E621 puuduks. Saksamaal näiteks on olukord hoopis teisiti – seal on naatriumglutamaadiga lihatooted pigem vähemuses. Ning aspartaami massiline kasutamine kõigis suhkruvabades toodetes, kui on ka ohutuid suhkruasendajaid? Samuti on tõestatud sünteetiliste värvainete väga kahjulik mõju. Kas riik ei ole probleemidest nende ainete puhul teadlik? Või riik lihtsalt ei huvitu sellest, et kodanikud saaksid elada tervemat ja inimväärsemat elu? Miks ei võeta midagi ette ja ei keelata neid kahjulikke aineid?
Jah, olen teadlik nii loomkatsetel saadud tulemustega naatriumglutamaadi mõjust organismile kui ka toitumisuuringute baasil leitud võimalike korrelatsioonidega. Samuti lugesin veel kord interneti leheküljed, kus otsingusõnaks märgitakse MSG (monosodium glutamate). Kahjuks pole seal esitatud informatsioon päris adekvaatne uurimistulemustega, pigem arvamuslik. Edaspidi soovitan lugejal tutvuda ka katsetes kasutatud testainete kogustega ja võrrelda neid toidus lubatud naatriumglutamaadi kogustega ja sealt juba päevase või nädalase tarbitava kogusega. Päevane tarbimine ei ületa seejuures lubatud päevast kogust.
Kahtlemata on aga minugi soovitus kasutada pere toiduks rohkem naturaalsest toormest isevalmistatud toitu.
Aspartaami kasutamisel on lubatud päevane kogus (ADI-arv) 40 mg/kg kehakaalu kohta. ELi maades läbiviidud uurimuse tulemustel ei ületa aspartaami tarbimine seda kogust. Viimastel aastatel on aga sukraloos aspartaami välja tõrjumas magustatud toodetes.
*On uurimistöid, mis tõestavad, et lihatoodete maitsetugevdajal onnarkootilised omadused (tekitab sõltuvust). Miks see narkots keelatudeiole? Toiduainetööstuste lobitöö + valitsejate hoolimatus oma rahvast?
* Kas Eestis üldse kontrollitakse millises koguses toitu lisatakse E621? Ja kas on kohustus see ühtemoodi märgistada- mitte peita pakendi see ebamäärase sildi “Maitseained” alla?
Soovin ka seda, et aspartaam ja seda sisaldavad toidud ei kuuluks supermarketites automaatselt tervisetoodete letti… Mis on absurd…
Samuti on Eestis liiga vähe teavitustööd – sellest et vähemalt lastele peaks e621 ja aspartaam keelatud olema. Lasteaedades antakse viinereid söögiks- ja keegi ei tea mis neis sees on jne. Kas Eesti ei võiks järgida näiteks lisaainete teemal Põhjamaid?
Toidu kvaliteedi ja ohutuse seireprogrammid on põllumajandusministeeriumi poolt planeeritud ja nimetatud lisaainete kogust on uuritud erinevates toiduproovides. Lisaaineid ei saa märgistusel kuidagi peita maitseainete alla. Narkootiline toime on ilmne liialdus maitsetugevdaja kohta – uuringutes leiti võimalikku isu kasvu. Põhiline maitsetugevdaja kasutus on siiski eesmärgiga alandada toidu maitsestamiseks kasutatavate maitseainete hulka toidutoodete tootmisel. Samas jääb minulegi arusaamatuks tootjapoolne “initsiatiiv” grillitud kanatoodete puhul naatriumglutamaadi kasutamiseks. Kuna märgistusel on nõutav kõikide kasutatud lisaainete esitamine, saab tarbija märgistust lugedes selgelt aru, millised tooted on naatriumglutamaadivabad. Eesti järgib EL maades (sh ka Põhjamaadest liikmesriikides) kehtivat seadusandlust.
Kuidas mõjutab meie kasvava noorsoo tervist lahjendatud piima tarbimine? Miks pakutakse nn koolipiima-projekti raames 2,5% rasvasisaldusega piima? Euroopa Liidu paljud riigid on ammugi aru saanud, et selline toode on kahjulik.
Pole ju mõttekas arvutada, et see on täna kulukas: tegelik kulu tuleb riigile aastate pärst, siis kui hakatakse võitlema osteoporoosi jm tagajärgedega. Öelge palun selgelt välja, millise koostisega piim on inimorganismile vajalik! Kes veel peaksid olema teavitustöö tegijad?
Kindlasti ei saa väita, et 2,5%-lise rasvasisaldusega piim oleks kahjulik. Mina joon kõrgema rasvasisaldusega piima, sest selle maitseomadused on mulle sobivad. Kui on soov alandada rasva tarbimist, tuleks laste puhul rasva piirata teiste toitude baasil, mitte aga rasvavaest või rasvavaba piima tarbides.
Kas on lootust, et millalgi keelatakse/lõpetatakse kahjulike e-ainete kasutamine toiduainetes? Miks keelatakse lasteaedades viinerite söömist, mitte ei piirata kahjulike e-ainete kogust toidus?
Kindlasti ei lõpetata lisaainete kasutamist toidutoodete tootmisel. Nende kasutamise eesmärk on eelkõige muuta tarbijale toit ohutumaks (säilitusainete kasutamine), meeldivamaks (toiduvärvide kasutamine, tardainete kasutamine jms) ja teatud juhtudel ka tarbitavaks (diabeetikutel näiteks suhkru asendamine magusainetega).
Lisaainete kasutamise kord aga kindlasti aja jooksul muutub, keelatakse osa neist, lisatakse uusi ja muudetakse lisaainete kasutamise piirnorme erinevate toidutoodete puhul. Viinerite söömist lasteaedades ei keela ükski seadusandlik akt, määrus vaid piirab viinerite, keeduvorstide jms lihatoodete tarbimist.
Kumb on tervisele ohutum – kas üleväetatud ja putukamürki täis pritsitud poekraam või siis nt metsamarjad, kuhu ilmselgelt võib ka karu olla peale pissinud ja sääsed oma vastsed munenud (no ikka käib ju üks peotäis marju korvi, teine suhu..) või siis kodupeenralt otse suhu pandud mullane maasikas?
Üleüldse – kuidas on õige viis puhastada puuvilju ja marju, et sellest pesemisest ka reaalselt kasu oleks (teadupärast pestakse nt viinamarju, maasikaid jm külma vee all, kui mina lasen kuuma vee ja nuustikuga isegi banaanid ja arbuusid üle..)? Et on sest pesemisest üldse reaalset kasu või on mõttetu ajaraisk?
Küllap on raske nautida metsas seenelkäiku või marjakorjamist, kui peas liiguvad hoopis mõtted sellest, kes siin enne küll käis ja minu poolt korjatavate metsaandidega pahandust tegi. Kas poleks õigem nautida täie rinnaga värsket õhku, meeldivat ümbruskonda ja samas nii toidulisa hankida kui ka täiendavaid maitseelamusi saada!
Kui aga tegemist kauplusest ostetud puu- või köögiviljaga, saab kerge loputamisega pinnal olevast mustusest, samuti kasutatud säilitusainetest lahti. Ei kujuta end küll käsna ja pesuvahendiga puuvilju pesemas.
Millised on taimetoitluse eelised ja miinused?
Taimne toit sisaldab rohkesti kiudainet, tavaliselt on ka rikas vitamiin C poolest ja energiamahult madalam loomsest toidust. Samas tasakaalustamata taimse toidu puuduseks on vähene energiasisaldus, vähe valku ja vitamiin D, B1 ja B2, B12, kaltsiumi, rauda, tsinki ja seleeni ning kindlasti asendamatuid n-3 rasvhappeid.
Kas nendest igasugustest toidulisanditest mingisugust suuremat tolku ka on või on see mõttetu raha raiskamine?
Nõustun siinkohal kolleegiga USAst, kes väidab, et esmalt tuleb korrastada oma päevane ratsioon ja siis sinna vajadusel ja raha ülejäägi korral lisada toidulisandeid. Arvan, et tippsportlastele on siiski teatud toidulisandeid tavatoidule lisaks vaja.
12 aastat tagasi kuulasin Teie loengut E-dest. Oli uus asi. Poes olles vaatan alati sildilt kui palju E-sid kuskil on. Viimasel ajal pole ühtki toiduainet, kus seda sees pole ja on nii suures ulatuses. Eriti jäätis, limonaad, tordid jne. Kuidas lapsi nendest säästa ja kas üle 300 E toiduained on üldse söödavad? Nende mõju inimesele?
Tõite toreda loetelu, milles limonaad ja tordid figureerivad! Karastusjookide osas olen võrdlemisi kinni ühe arvamuse juures – limonaadid jms joogid on ju peamiselt suhkrulahused, sisaldades 8-12% suhkrut. Minul nimetatud joogid eelistuste hulka ei kuulu.
Küsimuse teisest poolest ei saanud kahjuks aru – mida tähendab üle 300 E? Lisaaineid ehk E-aineid on üle 300 kasutusel. Samas on E-ainete tähistus selline, et grupeeritute hulka kuuluvad toiduvärvid (E100 seeriast), säilitusained (E200 seeriast), antioksüdandid (E300 seeriast), paksendajad (E400 seeriast). Kas arvate, et taimse päritoluga paksendajad on kahjulikud? Kindlasti mitte. Piiratud kasutusalaga lisaainete toimest inimorganismile aga saab lugeda Interneti materjalidest.
Actimel reklaamib end kui “kohustuslikku” hommikueinet. Kas tegemist on turundusliku nipiga või on Actimel tõepoolest väga tervislik? Kas mõni sarnane jogurtijook pole teie hinnangul kasulikum?
Eelistan Helluse jogurtit nii maitse kui ka toime poolest.
Mida te hommikueineks eelistate süüa?
Kindlasti kuuluvad mu hommikusöögi menüüsse kala, leib, puder ja piim. Kuna pühapäeva hommikul on rohkem aega, siis hommikusöögiks söön keedumuna (3-minuti muna), 6-8 vürtsikilu fileed, viilu rukkileiba, riisipudru võiga ja paar pannkooki moosiga. Juurde joon klaasi täispiima.
Tean arsti, kes soovitas väikestele imikueas lastele anda kodumaiseid puu- ja juurvilju. See tähendab, et apelsinid, mandariinid jms nii toorelt kui ka mahlana oleks olnud teine valik või isegi ebasoovitavad. Kuidas teie sellese suhtute?
Lisatoidu puhul kehtib lihtne reegel – üks uus nädalas! Kuna tsitruselised on tuntud võimaliku vastureaktsiooni tekitajana lapse organismis, siis apelsini, mandariini või sidruni, samuti aga ka meloni, kiivi jms kasutamisel jälgida võimalikke näidustusi.
Kui palju on poe moosides moosi? Või on kindlam ise moosi teha? Ühesõnaga, millised on poemoosi plussid ja millised miinused?
Moositootjad nii Eestis kui ka teistes maades jälgivad tegelikult tarbijate ostusoove ja maitse-eelistusi, mistõttu imporditud moosid on tihti meie maitsele mitte eriti harjumuspärased. Üldiselt on ka marjade/puuviljade sisaldus imporditud moosides tihti väiksem kui seda eestimaistes toodetes.
ELi maades on marjade/puuviljade sisaldus moosides seadusandlusega määratletud ja märgistusel saate sellega tutvuda.
Näitena on kodumaisel tootjal Salvestil Pannkoogimoos, mis sisaldab 10% marju ja 25% õunapüreed, samuti on üldine suhkrusisaldus märgitud.
Soovitan rohkem tähelepanu pöörata märgistusele! Kodustel moosidel te ei kasuta säilitusaineid, samuti pole tavapärane pektiini sisaldava moosisuhkru kasutamine, eelkõige hinna tõttu. Kodustel moosidel valite ka ise kasutatud suhkru koguse. Heade säilitustingimuste puudumine aga ei võimalda kõigil kodusel teel moosi valmistada ja säilitada.
GMO tootja Sposato ja selle “teadlased” väidavad, et GMO on kahjutu. Sama firma “teadlased” väitsid aastaid tagasi, et ka DDT “dust” jne on absoluutselt kahjutud. Tänaseks on tõde välja tulnud.
Millal lüüakse Sposato-suguste puhul kord majja ja millal hakkavad sõltumatud uurimused GMO kohta tulema? Või juhtub samuti, nagu DDT jt mürkidega – esimesed sõltumatud uurimused tulid liiga hilja, maailm mürgitatud, Sposatol megakasum taskus ja ei mingit vastutust tehtu eest!
GMO toiduga oli seotud hiljutine ELi uurimisprojekt, milles osales ka Eesti. Uuriti tarbijate teadlikkust GMO toidu osas ja nende eelistusi. Paraku peab möönma, et GMO ei kujuta endast tarbijale otsest ohtu.
Tuleb aga lisada, et uuringutes kasutatud meetodid ja tehnilised vahendid võivad olla ebapiisavad lõpliku vastuse selgitamiseks. Samas kõik toidud, mis sisaldavad GMO osiseid, peavad olema ka vastavalt märgistatud. Nii et tarbijale jääb valik. Mina valin GMO vaba toodet. Toidukauba lettidel pole ühtki sellist toodet, millel GM variandil puuduks tavaanaloog. Erandiks võivad saada müügikettides valmistatud salatid.
Lapsed ei saa kommidest üle ega ümber. Milliseid komme soovitate poes lapsele osta? Olen kuulnud, et kummikommid peaksid olema ühed n.ö tervislikumad, aga mida teie soovitate?
Laste kommiharjumus tuleneb vanemate ja tuttavate kommiarmastusest. Kui harjumus on juba tekkinud, siis valiku puhul peaks eelkõige silmas pidama, et kommid ei moodustaks arvestatavat osa lapse päevasöögist!
Kindlasti ei peaks soovitatavate hulka kuuluma nn pulgakommid, mille puhul laps hoiab suhkrurikast karamelli pikema aja vältel suuõõnes. Kindlasti võib see hammaste tervisele mõjuda.
Lagrits, kummikommid ja nätsukommid arvatakse olevat n-ö rohkem tervislikud. Mina seda seisukohta ei jaga. Ühest küljest laps küll rahuldab oma kommiisu ja ei saa ka arvestatavat energiakogust, kuid erksavärviliste kommide osas peab tähelepanelik olema.
Paljud lapsed on sünteetiliste toiduvärvide osas ülitundlikud, eriti asovärvide puhul.

Atria Eesti müüs jaanipühadel 250 tonni grillitooteid

Wõro, Maks & Moorits ja VK kaubamärke ühendav Atria Eesti müüs möödunud jaaninädalal kokku 250 tonni grillvorste ja grilliliha.

Atria Eesti turundusdirektor Rene Kiisi sõnul iseloomustasid jaanipühi suvetoodete suured sooduskampaaniad – pidu oli kliendi poolel ning soodsama hinna tõttu ei teinud klient järeleandmist ka toidumenüü osas,“ sõnas Kiis.

„Grillvorstid moodustasid müügist 60% ja lihad 40% – grillilihad müüsid üle ootuste hästi, kuid grillvorsti osas olid ootused suuremad,“ märkis Kiis.

Kokku sõid eestlased möödunud jaaninädalal hinnanguliselt miljoni kilo jagu grillvorste ja grilliliha. Toiduliidu andmete põhjal süüakse Eestis ühe inimese kohta aastas 35 kilogrammi sealiha, mis on keskmisest Euroopa elanikust 6,7 kilogrammi võrra vähem. Viimastel aastatel on liha ja lihatoodete tarbimine kasvanud.

Atria Eesti on suuruselt teine lihatööstus Eestis, mille kaubamärgid Wõro, Maks & Moorits ning VK omavad Eesti liha ja lihatoodete turust viiendiku. Atria on ka üks kahest lihatööstusest Eestis, kes omab kogu tootmistsüklit alates tooraine kasvatamisest kuni valmistoodeteni. Ettevõte kasutab oma toodetes kohalikku toorainet, mis pärineb Atria enda seafarmidest Lõuna-Eestis ja Läänemaal, kus kasvab aastas üle 70 000 sea.

Eestlased söövad jaaninädalal miljon kilo liha

Wõro, Maks & Moorits ja VK kaubamärke ühendava Atria Eesti hinnangul söövad eestlased jaaninädalal kokku ligi ühe miljoni kilo jagu grillvorste ja grilliliha.

Ühes kilos on keskmiselt 15 grillvorsti, seega jaanide ajal süüakse Eestis ligi 15 miljonit grillvorsti. Keskmiselt sööb iga eestimaalane jaaninädalal kokku 11,5 grillvorsti ning lisaks samas koguses grilliliha.
„Jaekettide poolt möödunud nädala tehtud sisseostude põhjal võime järeldada, et eelseisval jaanil on eestlaste toidulaual võrdsetes kogustes esindatud grilliliha ja grillvorstid – võrreldes möödunud aastaga olulist järeleandmist pole toimunud,“ märkis Atria Eesti turundusdirektor Rene Kiis.
Toiduliidu andmete põhjal süüakse Eestis ühe inimese kohta aastas 35 kilogrammi sealiha, mis on keskmisest Euroopa elanikust 6,7 kilogrammi võrra vähem.
Atria Eesti on suuruselt teine lihatööstus Eestis, mille kaubamärgid Wõro, Maks & Moorits ning VK omavad Eesti liha ja lihatoodete turust viiendiku. Atria on ka üks kahest lihatööstusest Eestis, kes omab kogu tootmistsüklit alates tooraine kasvatamisest kuni valmistoodeteni. Ettevõte kasutab oma toodetes kohalikku toorainet, mis pärineb Atria enda seafarmidest Lõuna-Eestis ja Läänemaal, kus kasvab aastas üle 70 000 sea.

Toiduliit: Sealiha on hea liha

Sealiha peetakse üldiselt rasvaseks, kuid sealiha erinevate tükkide rasvasisaldus kõigub 5% – 35% vahel.

Ei pea loobuma sealiha söömisest, vaid leidma endale sobiv tükk. Pealegi on sealiha oluline valkude ja mineraalide allikas.
Sealiha sisaldab keskmiselt 100 g kohta 16,7 g rasva, 17 g valke, 21 mg magneesiumi, 2,8 mg tsinki ja 1,1 mg rauda.
Rasvade ülesandeks on energia andmine, närvisüsteemi ja aju töös osalemine.
Valgud on rakkude põhiline ehitusmaterjal ja aitavad kahjutuks muuta ning hävitada organismi tunginud haigusetekitajaid. Sealiha sisefilee on kõige valgurikkam.
Magneesium on oluline inimese kaitsmisel stressihormoonide kahjustava toime eest.
Tsink aitab kaasa luude moodustumise protsessis ja lihaste töö juhtimises.
Raud on oluline element vereloomes ja eluks vajaliku hapniku sidumises ning viimises kopsudest kudedesse. Kõige paremaks rauaallikaks ongi taine sealiha.
http://www.toiduliit.ee/

Eesti Kodukokk 2010 on Erlis Schönberg

Pühapäeval, 6. juunil selgus ajakirja Oma Maitse ja Wõro korraldatud amatöörkokanduse konkursi võitja.

Tänavuse aasta parimaks kodukokaks osutus Erlis Schönberg Muraste külast, kes võlus žürii oma lepasuitsuse seakaela nõgesepestoga.
Konkursi Kodukokk 2010 kuulutati välja 5. aprillil ning selle aasta konkursi teemaks oli grill. Oma Maitse tegevtoimetaja Siiri Kirikali poolt juhitud professionaalidest koosnev žürii hindas aprilli ja mai jooksul kõiki konkursile laekunud grillimise retseptiideid ning valis lõpuks välja kuus silmapaistvamat. Finaali pääsesid Erlis Schönberg Muraste külast (Harjumaa), Sigrid Varemäe Kiia külast (Harjumaa), Pirkko Külanurm Soimaste külast (Tartumaa), Jane Oja Tartust, Katrin Kalda Pärnust ja Jane Tuha Tallinnast.
Rotermanni turul toimunud lõppvõistlusel tuli osalejatel oma fantaasia ja oskuste abiga kolme tunni jooksul valmistada originaalne ja omaloominguline grillroog sealiha kaelakarbonaadist või kodusest hakklihast.
Ülesandega kõige paremini hakkama saanud Erlis Schönbergi pärjati tiitliga “Eesti Kodukokk 2010”. Erlis Schönberg küpsetas sealiha terve tükina ning lisas sellele kirsikastme, grillitud aedviljad, soodaleiva ja nõgesepesto, mis tõi talle Kodukokk 2010 tiitli ning peaauhinna – Estraveli ja Lufthansa degusteerimistuuri Toskaanasse. Auhinnata ei jäänud aga ükski finalist – kõiki finaliste ootavad Tallinki spaapaketid koos kruiisiga Helsingisse.
„Võitja valimine osutus üliraskeks – selle aasta tase oli ikka väga kõrge. Iga roog, mida saime maitsta, sobiks otsekohe restorani menüüsse“, lausus Kirikal. „Kuid pidime valiku tegema ja võitjaks osutus see roog, milles kõik koostisosad olid paremini kokku sobitatud. Samuti peitus võidu võti hooajalisuses ja originaalsuses – Erlis serveeris sealiha nõgesepesto ja soodaleivaga, mis võluski žüriiliikmed ära.“
„Uskumatu!“ rääkis Kodukokk 2010 Erlis Schönberg, kes pääses seekord finaali ainsa mehena ning kes osales ka eelmise aasta lõppvõistluses. „Kuigi mul on juba möödunud aastast Kodukoka finaalis võistlemise kogemus, ei osanud ma arvata, et seekord nii hästi läheb,“ ütles Erlis. „Kõige rohkem kartsin, et finaali pääseb palju mehi, kuna grillimine on traditsiooniliselt pigem meeste rida. Aga enda üllatuseks olin ainus mees ning see ehk andis rohkem julgust ja enesekindlust.“
Konkursi žüriisse kuulusid Oma Maitse peatoimetaja Siiri Kirikal, Atria Eesti AS lihatoodete divisjoni direktor Katrin Jalas ja AS Tallink Grupi peakokk Anti Lepik. Konkurssi korraldas ajakiri Oma Maitse koostöös Wõro ja veebiküljega toidutare.ee. Konkursi toetajad on Tallink ja Estravel.
Möödunud aastal esmakordselt korraldatud amatöörkokanduse konkursi eesmärk on tõmmata tähelepanu kodustele kokandustraditsioonidele. Kodukoka konkursile laekunud retseptidega saab tutvuda aadressil www.toidutare.ee/kodukokk2010. Mulluse võistluse võitjaks osutus tartlanna Maris Arulepp.
Lisainformatsioon:
Siiri Kirikal,
Oma Maitse tegevtoimetaja
GSM: 50 90 501
e-mail: siiri.kirikal@kirjastus.ee

Toiduliit: eestlaste toidulaua alustala on ikka olnud sealiha

Tänasest algab Toiduliidu poolt algatatud sealiha teavituskampaania.

Tänasest algab Toiduliidu poolt algatatud sealiha teavituskampaania, mille põhirõhk on selgitustööl erinevate
sealiha rümbatükkide rasvasisalduse ja toiteväärtuse kohta.
Sealiha teavituskampaania kestab 2010 aasta lõpuni ning
kampaaniat rahastavad PRIA ja Toiduliit.

Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul tarbitakse Eestis ühe
inimese kohta aastas 71 kilogrammi liha, millest poole
moodustab sealiha. Antud näitaja jääb siiski 20%-ga keskmise eurooplase tarbimisele alla. “Keskmine Euroopa elanik tarbib 6,7 kilogrammi sealiha aastas enam kui eestimaalane, kelle toidulaua alustalaks on aastasadu olnud just nimelt sealiha,” sõnas Sirje Potisepp.

Eurostati andmetel söövad hispaanlased 60,7, taanlased 56,9,
sakslased 55,7 ja meie lähinaabrid leedukad 41,8 kilogrammi
sealiha ühe elaniku kohta aastas.

“Sealiha ümber ringleb nii palju müüte suure rasvasisalduse kohta, mis kindlasti vajaksid lahtirääkimist ja selgitamist,” lisas Sirje Potisepp.

Sealiha erinevate tükkide rasvasisaldus kõigub 5% – 35% vahel, mis on võrreldavad tervislikuks peetava kanaliha rasvasisaldustega. Igaüks leiab vastavalt oma toitumisharjumustele ja vajadustele õige tüki ning ei pea loobuma sealiha söömisest.

Keskmiselt sisaldab:

Sealiha Kanaliha
(toores, nahaga) Seafilee Kanafilee
Energia 256 kcal
262 kcal 144 kcal 141 kcal
Rasva 16,7 g 21,0 g 6,0 g 6,3 g
Valgud 17,0 g 18,7 g 22 g 17 g
Mg 21 mg 17 mg 22 mg 17 mg
Tsink 2,8 mg 1,3 mg 2,6 mg 1,3 mg
Rauda 1,1 mg 1,2 mg 0,96 mg 1,2 mg

Eesti Toiduainetööstuse Liit (Toiduliit) asutati 3. novembril 1993. aastal Eesti toiduainetööstuse ettevõtete ja erialaliitude poolt, kui vabatahtliku liikmesoleku alusel tegutsev mittetulundusühing. Toiduliidu missiooniks on toetada ja edendada Eesti toiduainetööstust ja majandust ning aidata
kaasa liikmetele soodsa ja sobiva tasakaalustatud eetilise ärikeskkonna kujundamisele.

Lisainformatsioon:

Sirje Potisepp
Eesti Toiduainetööstuse Liit
Mob: 5046547
sirje@toiduliit.ee

Atria kasvatas turuosa värske liha osas

Wõro, Maks & Moorits ja VK kaubamärke ühendava Atria Eesti värske tarbijapakis liha müük kasvas aasta esimese viie kuuga neljandiku võrra.

Mais ulatus värske liha müük rekordilise 360 tonnini. Atria Eesti turundusdirektor Rene Kiisi sõnul on värske liha müük kogu turul kasvanud. „Lisaks on meil suurenenud proportsionaalselt maitsestamata liha müük, mis moodustab värske liha segmendist juba enam kui pool,“ sõnas Kiis.„Värske liha eelistamine näitab tarbijakäitumise muutust – klient kokkab kodus üha rohkem,“ lausus Kiis. „Küllap on siin oma mõju ka suurenenud tähelepanul kodumaise värske liha asjus, samas näiteks Rimis puudub endiselt meie kodumaine hakkliha, mis on kahandanud hakkliha osakaalu müügis,“ ütles Kiis.
Atria Eesti tarbijapakendis lihade lõikes moodustab maitsestamata liha 50%, marineeritud liha 30% ja hakkliha 20%. Marineeritud lihade turul annavad peamise müügi šašlõkid ja ribid.Atria Eesti on suuruselt teine lihatööstus Eestis, mille kaubamärgid Wõro, Maks & Moorits ning VK omavad Eesti liha ja lihatoodete turust viiendiku.
Atria on ka üks kahest lihatööstusest Eestis, kes omab kogu tootmistsüklit alates tooraine kasvatamisest kuni valmistoodeteni. Ettevõte kasutab oma toodetes kohalikku toorainet, mis pärineb Atria enda seafarmidest Lõuna-Eestis ja Läänemaal, kus kasvab aastas üle 70 000 sea

Sirje Potisepp: kõik E-d ei ole säilitusained

Toiduliidu juhi vastus lugejale.

Toiduliidu juhi vastus lugejale, kes ütles, et unistab kahjulike E-ainete keelustamisest toiduainetes ja soovitab toodetele, milles hunnik E-aineid sees, panna peale hoiatuse: tervisele kahjulik!Lisaainete teema on nii lai, et siin võib kirjutada lehekülgi. Tasub teada ja arvestada, et kõik E-d ei ole säilitusained.
Lisaaine on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil.
Lisaaineid kasutatakse näiteks toidu paremaks säilitamiseks (säilitusained), vajaliku konsistentsi saavutamiseks (stabilisaatorid, tarretavad ained, emulgaatorid), toidule atraktiivsema värvuse andmiseks (toiduvärvid) jne.
Lisaained jaotatakse nende päritolu järgi kolmeks:
• Looduslikud – ained, mis on eraldatud toidust (näiteks pektiin E 440 puuviljadest; karragenaan E 407 merevetikatest);
• Loodusidentsed ained – ained, mis ongi looduslikult toidus olemas, kuid mis on saadud sünteesi teel (näiteks antioksüdant askorbiinhape E 300 ning säilitusained sorbiin- (E 200) ja bensoehape E 210;
• Ained, mis on saadud keemilise sünteesi teel ja millel polegi looduses analoogi (näiteks asotoiduvärvid, mis võivad esile kutsuda allergilisi reaktsioone). Samas kaks aastat tagasi keelustati Euroopa toiduohutusameti (EFSA) poolt toiduainetööstuses teatud asovärvainete kasutamine. Keelustamise aluseks on pikaajalised teaduslikud uuringud, millega EL tasandil vastav amet igapäevaselt ka tegeleb.
Lisaainetekasutamise vajadus peab olema põhjendatud. See tähendab, et lisaained on lubatud vaid juhul, kui toidu omaduste parandamist või toiteväärtuse säilitamist ei ole võimalik saavutada muude tehnoloogiliste võtetega.
Näiteks rasvarikaste toitude puhul on vaja kasutada antioksüdante, et kaitsta tooteid rasva rääsumise, maitse ja värvuse muutuste ning toiteväärtuse alanemise eest. Selleks kasutatakse sagedamini antioksüdandina askorbiinhapet E 300 (C-vitamiini).
Lihale ja lihatoodetele lisatavad säilitusained on nitritid (näiteks E 249; E 250) ja nitraadid (näiteks E 25;E 252), mis suruvad alla teatud bakterite, sealhulgas botulismitekitaja elutegevuse ja säilitavad samal ajal liha roosavärvuse.
Jookides kasutatakse säilitusainena sorbiinhapet ja sorbaate (E 200; E202 – E 203). Nii sorbiin- kui bensoehapet leidub looduslikult ka näiteks marjades.
Lisaainetel on Euroopa numbritunnus ehk E tunnus. E tunnus tähendab, et lisaaine on läbinud vastavad ohutuse hinnangud ja ELis heaks kiidetud. Lisaained on jaotatud tulenevalt nende põhifunktsioonidest rühmadeks.
Kõige enam toidus kasutatavad lisaainete rühmad on järgmised:
• Emulgaatorid,stabilisaatorid E 400 – E 499
• Antioksüdandid E 300 – E 399
• Säilitusained E 200 – E 299
• Toiduvärvid E 100 – E 199
Seega on igal lisaainel numbriline kood. Tähis E ja numbrikood viitavad konkreetsele keemilisele ühendile, mis on kantud toiduainetes kasutada lubatud lisaainete registrisse. Vastav koodsüsteem kehtib Euroopa Liidu maades. Tähis E (Europe) peaks olema ka lisaaine ohutuse garantiiks.
Selge on see, et naturaalsed ja tervislikud asjad olgu võimalikult ilma igasuguste lisaaineteta. Küll aga kasutatakse näiteks osade jookide valmistamisel säilitusaineid. Nende kasutamine tagab selle, et tarbija saab alati poest riknemata kauba ja kuna säilitusaineid kasutatakse toiduainetööstusest laiemalt, on nende kasutamise kogus seadusandlikult väga täpselt paika pandud.
Seaduseloome eesmärgiks on arvestada maksimaalsete kogusega, mida inimene saab toitu tarbides. Kui tarbija eesmärgiks on saada ilmalisaaineteta tooteid, siis tähelepanelikult pakendit uurides, leiab ta igas kategoorias vastavaid tooteid. Näiteks Aura mahlad ja nektarid, Limonaad, Kelluke, Aura vesi, ka kerge gaasiga sari Aura Plus.
Lisaks kehtib Eestis ELi nõue, et kui toodetes on sees asovärvid, peavad nad kandma hoiatust – „…. võib avaldada kahjulikku mõju laste aktiivsusele ja tähelepanuvõimele“. Mul on hea meel tõdeda, et paljudes mittealkohoolsetes jookides asovärve ei kasutata.
Näiteks Largo jõhvikajoogi pakendil on koostisainete hulgas küll kirjas toiduvärv kinoliinkollane, kuid tegelikkuses on see juba 2007. aastast alates asendatud arooniamahlaga, mis annab samuti tootele ilusa punaka värvi. Vana kirjaga pakendid kasutatakse ära ning uutel seda värvainet enam kirjas ka pole. Oma otsuses asendada retseptuuris toiduvärv loodusliku mahlaga juhinduti just tervislikkuse ja looduslikkuse printsiipidest.
AS Largo ei kasuta kunstlikke aroome ega värvaineid ühegi oma toote puhul juba aastaid. Kuid tänu sellele osutuvad mõnedki meie tooted konkurentide omadest poeletil kallimateks. Kas olete tarbijana selleks valmis!? Kui jah, siis on tootja teile tänulik.
Tavaline töötlemata toiduaine (piim, vesi, liha, juurviljad jne) on ilma lisaaineteta. Tooraine töötlemisel uueks tooteks kasutatakse lisaaineid (kordan üle: ja kõik E-d ei ole säilitusained!). Toiduainete valdkonnas on kõik lubatud kasutatavad lisaained tähistatud E-numbritega.
Enne kui lisaaine lubatakse ELis kasutusele võtta, hindab selle ohutust põhjalikult EFSA (Euroepan Food Safety Association). Samuti on lisaainetele kehtestatud maksimaalsed kasutamise kogused ehk piirnormid toidugruppide kaupa, millest tootjad kinni peavad. Eestis kasutatakse just väikseimat lubatud kogust, kuid alati on see pakendil kirjas.
NB! Tasub teada, et pakendil märgitakse koostisosad kahanevas järjekorras, s.t. suurim koostisosakõige ees ja väikseim kõige lõpus.
Veel mõned näited elust. Moositootjad kasutavad:
• Värvid – puhtalt tarbijate soov, tarbija ostab silmadega.
• Paksendajad (tärklised, pektiinid – loodusliku päritoluga, aga töödeldud kaskuumuskindlaks, segamiskindlaks või ajas stabiilseks) seega E – numbriga.Kamoosisuhkur sisaldab poest ostes pektiini ja sorbaati..
• Happesuseregulaatorid – sidrunhape, tsitraat, toode peab sobima sellesse keskkonda, kuhu teda lisatakse (jogurt, jäätis)
Ollakse seisukohal, et kaasaegsel tööstusel on võimatu toime tulla ilma, et ei kasutataks lisaaineid. Kahjuks tingib lisaainete kasutamise meie kaubandus, kaupmees viib toote müümisel oma riski miinimumini, kuna aegpakendil on tema kasuks, kuid mitte tarbija. Samas ostab tarbija endiselt silmadega ja esteetilisus toiduainete puhul on tähtis tegur ning seda ka tulevikus.
Toiduainetööstus on võtnud suuna vähendada lisaainete sisaldust, kuid see võtab aega ja importkaup on ainult ootamas, millal meie toidukaubad riiulitelt väljalangevad. Sest suurem osa tarbijad on kindlad, et E-ainete kasutamine (kogused) on kontrolli all ja hakkavad siis importtooteid ostma.
Tegemist on keerulise probleemiga, aga tasapisi püüame leida lahendusi. Ka tänases raskes majandussituatsioonis tuuakse turule säilitusaineteta või looduslike säilitusainetega tooteid, mis hinnalt kallimad.
Kõik asjad avaldavad tervisele ebasoodsat mõju, kui neid kasutatakse üle normi ja mõtlematult.
Seetõttu tasub lähtuda neljast toitumise põhiprintsiibist: mõõdukus, vastavus vajadusele, tasakaalustatus ja mitmekesisus ning süüa ohtralt puu- ja juurvilju.

Jussi grillviiner valiti kõige tervisesõbralikumaks lihatooteks

Figuurisõprade korraldatud konkursil “Süües terveks 2010” võitis liha ja lihatoodete kategoorias esikoha Wõro Jussi grillviiner.

Parima toiduaine kvaliteedimärgi “Süües Terveks” andis üle presidendi abikaasa Evelin Ilves. Jussi grillviiner on lisaks suuremale lihasisaldusele ka üks vähestest täiesti e-tehisainete vabadest lihatoodetest. Evelin Ilvese sõnul väärivad korralikud viinerid tunnustust. “Kui lastele meeldib viiner, siis nüüd võib neid isegi sagedamini süüa kui kord kuus. Sest neis ei ole kahjulikke aineid ja nende lihasisaldus on teistest palju suurem,” sõnas Ilves.
Atria Eesti tootejuht Arnika Ambose sõnul kasutavad teised suured lihatööstused Eestis reeglina säilitusaineid (E250) ning lõhna- ja maitsetugevdajaid (E621), kuid lastele suunatud Jussi sarjas on tootele lisatud vaid naturaalseid lisaaineid. Maitseomadused on jäänud aga endiseks. „Lisaks on uus lastesari võrreldes varasemaga vähem soolane, sest soolasisaldust on vähendatud neljandiku võrra. See on väga oluline näitaja, sest ka Tervise Arnegu Instituut on nimetanud 5-6-aastaste lasteaialaste maksimaalseks lubatud soolakoguseks päevas vaid 3,2g.“ sõnas Ambos.
Igas tootegrupis võitnud toote märgistavad Figuurisõbrad üheks aastaks vastava kleebisega, et tarbijal oleks seda kergem leida. Tervislikkuse hindamisel arvestasid žüriiliikmed energiahulka ja rasvasisaldust, aga ka toidu välimust, konsistentsi, maitset, lõhna, pakendit, soolasisaldust ning lisatud E-ainete sortimenti.
Lastekas.ee internetikeskkonnast tuntud multikakangelase Jänku-Juss sarja kuuluvad viilutatud Jussi keeduvorst 150g, Jussi grillviinerid 300g ning AC Nielseni TOP viineribrändide hulka kuuluv kooritud Jussi viinerid 195g. Wõro alustas Jussi sarja tootmist 2007. aasta oktoobris.
Atria Eesti on suuruselt teine lihatööstus Eestis, mille kaubamärgid Wõro, Maks & Moorits ning VK omavad Eesti liha ja lihatoodete turust viiendiku. Atria on ka üks suuremaid seakasvatajaid Eestis ning ettevõte kasutab oma toodetes kohalikku toorainet.

Privaatsuspoliitika

Käesolev Privaatsuspoliitika aitab meie veebipõhiste teenuste kasutajal („teie” või „Kasutaja”) aru saada, milliseid isikuandmeid ja muud teavet Atria  Eesti AS („Atria”) oma veebipõhiseid teenuseid pakkudes kogub ja kuidas neid andmeid töödeldakse. Atria Eesti AS omab kaubamärke Maks&Moorits ja Wõro. Privaatsuspoliitika on osa Atria veebipõhiste teenuste kasutustingimustest, millega saate tutvuda veebilehel www.atria.ee . Privaatsuspoliitikat kohaldatakse kõikide Atria veebipõhiste teenuste kasutamisele. Kui veebipõhiste teenuste kasutaja ei nõustu käesoleva Privaatsuspoliitikaga või Atria veebipõhiste teenuste kasutustingimustega, ei tohi ta veebipõhiseid teenuseid kasutada.

„Isikuandmete” all mõeldakse andmeid, mille põhjal on võimalik Kasutajat tuvastada. Atria võib koguda ka mitteisiklikke andmeid, mille põhjal isikut tuvastada ei saa. Samuti võib Atria luua selliseid mitteisiklikke andmeid, eemaldades selle osa isikuandmetest, mille põhjal on võimalik antud isikut tuvastada.

Isikuandmete töötlemine

Atria kogub vaid selliseid isikuandmeid, mis on vajalikud käesolevas Privaatsuspoliitikas määratletud eesmärkide saavutamiseks. Atria kogub veebipõhiste teenuste kasutamisest tulenevaid logiandmeid.

Atria võib kasutada isikuandmeid:

  • veebipõhiste teenuste kasutamiseks;
  • veebipõhiste teenuste haldamiseks ja arendamiseks;
  • veebipõhiste teenuste kasutamise statistika koostamiseks;
  • kontakteerumiseks veebipõhiste teenuste kasutajatega;
  • turustus- ja reklaamimaterjalide Kasutajale saatmiseks;
  • muude Atria toodete ja teenuste arendamiseks;
  • veebipõhiste teenuste ning muude Atria toodete ja teenuste turu- või muude uuringute ja raportite jaoks;
  • Kasutajate analüüsimiseks, et pakkuda neile sobivamat teenust ja sisu;
  • automaatseks otsustamiseks.

Atria kohustub täitma ELi andmekaitsemäärust ((EL) 2016/679), Eesti andmekaitseseadust ja teisi ettevõtte tegevusele kohaldatavaid seadusi ning muid isikuandmete töötlemist käsitlevaid määrusi ja õigusakte ning töötlema isikuandmeid vastavalt teabehalduse ja andmetöötluse heale tavale. Atria töötajad on kohustatud hoidma kõiki isikuandmeid konfidentsiaalsetena.

Andmeid kasutatakse veebilehe kasutamisest, Atria õigustatud huvidest, Kasutaja selgesõnalisest nõusolekust või kliendisuhtest lähtuvalt.

Veebipõhiste teenuste arendamiseks võib Atria kasutada kolmandate isikute pakutavaid vahendeid, nagu Google Analytics.

Andmete avaldamine, edastamine või kustutamine

Atria ei avalda oma veebipõhistes teenustes Kasutajate isikuandmeid. Veebipõhiste teenuste kasutaja võib veebipõhiseid teenuseid kasutades oma isikuandmed ise avalikustada, näiteks veebipõhistes teenustes kommenteerides või kasutades oma nime veebipõhiste teenuste kasutajatunnuse/kasutajanimena. Atria ei vastuta selliste andmete kaitsmise eest, mille Kasutaja on ise veebipõhist teenust kasutades avalikustanud.

Atria ei edasta teie isikuandmeid ilma teie nõusolekuta turustuse, turu-uuringute, küsitluste või andmebaaside koostamise eesmärgil kolmandatele isikutele. Isikuandmeid võidakse kasutada suunatud reklaamiks veebipõhiste teenuste osutamise raames ja muul sarnasel eesmärgil ning teie loal ka Atria teenuste ja toode turustamiseks e-posti teel.

Atria võib kasutada salvestatud andmete töötlemiseks vajalike tehniliste lahenduste ja teenuste hankimiseks väliseid teenusepakkujaid ning kasutada salvestatud andmete avamiseks spetsiaalset tehnilist kasutajaliidest. Isikuandmeid võidakse jagada selliste teenusepakkujate ja kolmandate isikutega selles ulatuses, nagu on vajalik võrguteenuste hooldamiseks, arendamiseks ja pakkumiseks. Atria võib kasutada ka kolmandate isikute pakutavaid teenuseid, nagu e-posti teenused, krediitkaarditeenused, andmeanalüüsi- ja äriühingute andmete pakkumise teenused. Atria jagab isikuandmeid eeltoodud kolmandatele isikutele vaid selles ulatuses, mis on vajalik nende teenuste pakkumiseks. Atria ei vastuta nende kolmandate isikute tegevuse või rikkumiste eest.

Atria võib jagada mitteisiklikke andmeid (nagu anonüümsed andmed Kasutaja kohta, veebipõhiste teenusteni juhatanud saitide aadressid ja veebipõhisest teenustest väljumiseks kasutatud aadress, platvormitüübid, veebiteenuste kasutamine nagu linkidel, ikoonidel või piltidel klõpsimine jne) kolmandatele isikutele, aitamaks neil teatud sisude kasutusviisidest aru saada. Erandjuhtudel võib isikuandmeid kolmandatele isikutele avaldada olukordades, mille puhul kehtiv seadus või määrus või mõni muu ametiasutuses välja antud korraldus seda nõuab või veebipõhiste teenuste kasutustingimuste täitmise jälgimiseks ja tagamiseks ning veebipõhiste teenuste ohutuse tagamiseks.

Atria võib avaldada isikuandmeid seoses võimaliku tehingu või vara omandamisega, kus Atria või selle üksus või osa neist müüakse andmete saajale.

Reeglina ei tohi isikuandmeid edastada väljapoole Euroopa Liitu või Euroopa Majanduspiirkonda. Kui isikuandmeid edastatakse väljapoole Euroopa Liitu või Euroopa Majanduspiirkonda, tagatakse isikuandmete töötlemise turvalisus ja asjakohasus lepinguga, kus on ära toodud andmekaitsemäärusele vastavad Euroopa Komisjoni lepingu tüüptingimused, või teisi asjaomaseid kaitsemeetmeid kohaldades.

Atria ei vastuta kolmandate isikute tegevuse (kaasa arvatud inimesed, ettevõtted ja teenused), kolmandate isikute veebilehtede sisu, Kasutaja poolt kolmandatele isikutele antud teabe kasutamise või muude toodete või teenuste eest, mida kolmandad isikud võivad pakkuda isegi siis, kui selline teenus on seotud Atria veebipõhiste teenustega, nagu näiteks sotsiaalmeedia sõnumiteenused.

Säilitame Kasutaja isikuandmeid vaid seni, kuni neid on vaja käesolevas Privaatsuspoliitikas määratletud kasutuseesmärgi saavutamiseks. Lisaks võidakse teatud andmeid säilitada kauem, kui see on vajalik seaduses sätestatud kohustuste täitmiseks.

TÖÖTAJATE PRIVAATSUSTINGIMUSED

VASTUTAVA TÖÖTLEJA  KONTAKTANDMED

Atria Eesti AS
Metsa 19
Valga

Lisateabe saamiseks privaatsuse ja isikuandmete töötlemise kohta võtke meiega ühendust aadressil info.estonia@atria.com

MILLE JAOKS ME TEIE ISIKUANDMEID KASUTAME JA MIKS?

Teie isikuandmete  töötlemise  vajadus tuleneb Teie ja ettevõtte vahelisest töösuhtest. Teie isikuandmete töötlemisel täidame ja arvestame tööandjana kõiki meie õigusaktides sätestatud õigusi ja kohustusi.

Teie isikuandmeid kogutakse ja Teie andmeid sisaldavaid tööalaseid andmekogusid luuakse värbamisprotsessis, töösuhte loomisel, töösuhte ajal ja  töösuhte  lõppedes.

MILLISEID ISIKUANDMEID ja TEAVET ME KOGUME?

Töödeldavateks isikuandmeteks on nimi, sünniaeg, aadress, telefoninumber, e-posti aadress, isikukood, andmed hariduse kohta, andmed varasema töökogemuse kohta, keelteoskus, eluloo kirjeldus, ametioskused, muud andmed tööle kandideerimise kohta ja kõik muud edastatud andmed.

KUIDAS ME TEIE ISIKUANDMEID HALDAME JA KAITSEME?

Teie andmeid töötlevad tööandja poolt määratud isikud (volitatud töötlejad), kes kasutavad Teie andmeid ainult õigusaktides sätestatud viisil ja ulatuses ja/või ettevõtte juhtimissüsteemide nõuete täitmiseks.

Teie isikuandmeid ja muud Teie kohta kogutud teavet käsitletakse parima võimaliku hoolega. Kolmandatele isikutele (s.h. ametiasutustele, kindlustus- ja pensionifirmadele, pankadele, ametiühingutele, EÜ-le; teenust osutavate kolmandate osapoolte töövõtjatele vms) võimaldatakse ligipääs Teie andmetele ainult vajalikel juhtudel ja vajalikus ulatuses ning Teie nõusolekul või taotluse alusel.

Kui õigusaktides ei ole sätestatud Teie andmete edastamise kohustust ning selline vajadus ei tulene ettevõtte igapäevatöö vältimatust korraldamisest, küsib tööandja alati eelnevalt Teie nõusolekut.

Kõik meie partnerid, kellel võib olla ligipääs Teie andmetele, kinnitavad meile valmisolekut täita ELi andmekaitse määruse (GDPR), Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) ja teiste õigusaktide nõudeid.

Atria Eesti infoturvet juhitakse kooskõlas Atria Grupi isikuandmete töötlemise poliitikaga. Kogu isiklik teave on parimal võimalikul moel kaitstud loata juurdepääsu ning tahtmatu või ebaseadusliku töötlemise eest.

Atria Grupi isikuandmete töötlemise poliitikat kohaldatakse kõigis Atria Eesti infovahendite ja andmekogudega seotud protsessides. See kehtib Atria Eesti töötajate, partnerite ja klientide andmetöötlusele ning kui tekib vastuolu Atria Eesti isikuandmete töötlemise reeglite ja Atria Grupi isikuandmete töötlemise poliitika vahel, kohaldatakse viimast.

Atria Eesti süsteemide ja protsesside turvalisus on kõrgel tasemel ning on parimal võimalikul moel kaitstud sissemurdmise ja teenusetõkestamise rünnakute eest.

Alates 25. maist 2018 järgime isikuandmete kogumisel ja töötlemisel ELi andmekaitse üldmääruse (GDPR) nõudeid. Juurdepääsu isikuandmetele jälgitakse kooskõlas õigusaktidega ja vastavalt headele tavadele.

Teie andmeid ei edastata väljaspool ELi ega Euroopa Majanduspiirkonda, välja arvatud ettevõtte aadressiraamatu teave meie grupi ettevõttele.

KUI KAUA ME TEIE ISIKUANDMEID SÄILITAME?

Säilitame Teie isikuandmeid ja muud töösuhte ajal kogutud isiklikku teavet vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Andmete säilitamise tähtajad on sätestatud õigusaktides ja/või ettevõtte asjaajamisreeglites. Ettevõte võib säilitada Teie andmeid kauem, kui õigusaktid seda nõuavad vaid juhul, kui on olemas õigustatud põhjused teabe säilitamiseks.

Teie õigused andmesubjektina:

Teil on õigus:

  • Saada mõistliku aja jooksul vastava nõude esitamisest ligipääs Teie enda isiklikele andmetele ja muule Teie kohta kogutud teabele ja saada elektrooniline või paberkandjal koopia teie kohta kogutud isikuandmetest või muust teabest
  • Nõuda põhjendatud juhtudel Teie isikuandmete parandamist;
  • nõuda Teie kohta kogutud teabe, s.h. isikuandmete kustutamist kui selle teabe säilitamiseks õigusaktidega sätestatud tähtaeg on möödunud ning ettevõttel puudub mõjuv põhjus teabe edasiseks säilitamiseks
  • Nõuda mõjuval põhjusel Teie isikuandmete töötlemise piiramist või isikuandmete töötlemise keelamist. Tööandja nõudmisel peate avaldama ning tõendama nõude aluse.
  • Põhjendatud juhtudel nõuda isikuandmete ülekandmist teise süsteemi

Oma  õiguste realiseerimiseks kontakteeruge tööandjaga e-postiaadressil  info.estonia@atria.com.

Kui märkate isikuandmete töötlemisel puudusi, on Teil õigus pöörduda viivitamatult tööandja poole ning nõuda rikkumise kõrvaldamist. Kui tööandja mõistliku aja jooksul rikkumist ei kõrvalda, siis võite esitada Andmekaitseinspektsioonile kaebuse aadressil info@aki.ee.